2012
EFSA suurendab märkimisväärselt päevast soovitatavat D-vitamiini kogust
Euroopa Toiduohutusamet EFSA tegeleb 2002. aastast alates erinevate toidulisandite hindamisega Euroopa parlamendis.
2002. aastal hindas EFSA maksimaalseks ohutuks D-vitamiini päevaseks annuseks täiskasvanule 50 mikrogrammi päevas. Viimastele uuringutele tuginedes paluti EFSA-l see annus üle vaadata. EFSA tugines oma hinnagus sarnaselt teistega kahele uuringule, milles mehed said 234 ja 275 mikrogrammi D-vitamiini päevas ilma, et neil oleks kaltsiuminäitaja veres tõusnud (seda peetakse D-vitamiini üledoosi süptomiks).
Jättes uuringutele ka eksimisruumi, otsustas EFSA määrata uueks ohutuks maksimaalseks päevaseks D-vitamiini annuseks 100 mikrogrammi, mis on eelnevaga võrreldes kahekordne tõus.
Kehtivad piirid kehtivad siiani
Euroopa riikides on soovituslik päevane annus (RDA - recommended daily allowance) täiskasvanutele 5 mikrogrammi ja lastele ning vanemaealistele 5-10 mikrogrammi päevas. Kui EFSA uued soovitused Euroopa Komisjonis heaks kiidetakse, võib see tähendada ka märkimisväärset muutust Euroopa soovitustes.
EFSA ettepanek:
| Vanus | Maksimaalne lubatud ohutu päevane D-vitamiini annus (µg / päevas) |
|---|---|
| 0-1 aastat | 25 mikrogrammi |
| 1-10 aastat | 50 mikrogrammi |
| 11-17 aastat | 100 mikrogrammi |
|
Täiskasvanud ≥18 aastat |
100 mikrogrammi |
Allikas: EFSA Journal 2012; 10 (7): 2813
August 2012
Eurooplastel on olulise mikroelemendi puudus: Uus uuring näitab seleeni lisatarbimise kasulikkust tervisele
Uus uuring kinnitab, et mikrotoitaine seleen pole üksnes tervisele vajalik, vaid eurooplastele on oluline suurema koguse tarbimine, et seleeni kasulikkus ilmneks.
Kilpnäärme probleemid, nõrgenenud immuunsussüsteem, madal viljakus, teatud liiki kasvajad ja paljud teised terviseprobleemid võivad eurooplastel olla seotud madala seleenitarbimisega. Professor Margaret Raymann Surrey Ülikoolist (UK) on tuntuim seleeniekspert maailmas. Ta kirjutas ülevaate seleeni mõjust inimese tervisele ning tõi välja, et just eurooplased peaksid seleeni tarbimist suurendama. Võrreldes USAs elavate inimestega on eurooplastel toiduga saadava seleeni kogus märkimisväärselt madalam. Lisaks leiavad eksperdid, et eurooplaste toidus sisalduv seleeni kogus on liiga väike selleks, et pakkuda optimaalset kaitset.
Aeg tegusteda?
Siiani seleeni kohta avaldatud uuringutest tehti ülevaade teadusajakirjas The Lancet. Artiklis näidati U-kujulist „kasulikkuse kurvi“, mis näitab, et teatud punktini kaasneb suurema seleenitarbimisega kasulikkus tervisele. Sellest punktist edasi ei avalda suurem tarbitav seleenikogus tervisele enam kasulikku mõju. Eurooplased peavad selle tasemeni alles jõudma, suurendades oluliselt päevast seleeni kogust. Selleks on ilmselt vaja toidulisandi abi.
Arvatakse, et suur seleenitarbimine vähendab 2. tüüpi diabeedi riski, kuid siiani pole uuringud seda kinnitanud.
See pole esimene kord, kui professor Rayman seleeni teemadel räägib. Juba 1997. aastal kirjutas ta ajakirjas British Medical Journal, et brittide päevane seleeni kogus on viimase kahe aastakümne jooksul 50% vähenenud, ning soovitas selle ohtliku trendi muutmiseks midagi ette võtta.
Tõestatud mõju tervisele
Uuringud on näidanud, et seleen toetab keha vastupanuvõimet viirustele, suurendab meeste viljakust, ennetab kilpnäärmehaigusi ja omab vähivastaseid omadusi. Hetkel käib ekspertide seas arutelu selle üle, kui suur on optimaalne ja vajalik kogus seda mikrotoitainet.
The Lancetis avaldatud artikkel räägib seleeni kasulikkusest inimorganismile ning toob välja, et eurooplaste seas on selle toitaine puudus väga levinud ja nad peaksid selle tarbimist suurendama.
Allikas: The Lancet 2012.
Veebruar 2012