Otsi

    Search Results

    Close

    Meie geenid määravad, kui palju D-vitamiini vajame




    Meie geenid määravad, kui palju D-vitamiini vajame

    Meie tegelik vajadus D-vitamiini järele ei pruugi alati olla seotud sellega, kui palju meil seda toitainet veres on. Meie geenid võivad hoopis midagi muud pajatada. Lugege edasi, et tutvuda Soome uuringuga, mis heidab ühele meie kõige olulisemale vitamiinile täiesti uue valguse.

    Kui Sinu auto kütusepaak on peaaegu tühi, siis seda on lihtne märgata. Samas teadmata, kui kaugele allesjäänud kütusega jõuda võib, siis ei pruugi sa aru saada, kas olukord on kriitiline või mitte. Soome teadusuuring viitab, et sama võib olla ka inimeste D-vitamiini tasemega.

    Tavaliselt määratakse D-vitamiini tase vereproovist, kuid sellest ei pruugi piisata. Täpse D-vitamiini vajaduse kindlakstegemiseks tuleb välja selgitada, kuidas inimene sellele toitainele reageerib. Siin tulevad mängu geenid ja evolutsioon.
    Tulevikus võivad antud uuringu tulemused mõjutada üldiseid juhiseid, mida tervishoiuasutused inimeste nõustamiseks D-vitamiini tarbimise kohta kasutavad.

    Meie geenid määravad D-vitamiini vajaduse

    Ida-Soome ülikooli (UEF) teadlane Carsten Carlberg on aastaid uurinud D-vitamiini ja epigeneetikat. Tema uuringud näitavad, et inimesed reageerivad D-vitamiinile erinevalt, kui nad seda toidulisandina võtavad. “Seda kontrollib meie geneetiline ülesehitus”, selgitab ta.
    Just selle uue vaatenurga lisamisega D-vitamiinile võib toitumisteadus olla sunnitud lisama valemisse täiesti uue muutuja. Tuleb välja, et aastaid kasutusel olnud üldised juhtnöörid seoses D-vitamiini taseme ja manustamise osas ei sobi tingimata kõigile. Carlbergi järgi peaksime me samuti vaatama ka inimeste geneetikat.

    Sinu nahatüüp on määrava tähtsusega

    Sinu nahatüüp on määrava tähtsusega

    Selgub, et meie kehade võimekus D-vitamiini kasutada tuleneb evolutsioonist ning seega pärinevad erinevused Euroopa põlisrahvastelt. Carsten Carlberg ja teadlane Andrea Hanel on kirjutanud ülevaateartikli, kus nad kirjeldavad meie esivanemaid. Nende hulka kuulusid kütid-korilased Aafrikast, samuti oma tumedama naha säilitanud Anatoolia põlluharijad ja heledama nahaga Yamnaja nomaadid Ukraina tasandikelt. Selgus, et just nahavärv oli võti nende D-vitamiini vajaduse osas.

    Tugevam immuunkaitse aitas ellu jääda

    Heledama nahaga inimestel oli päikese UV-kiirte sünteesimine D-vitamiiniks parem. Tõenäoliselt andis see neile tugevama immuunkaitse, mida nad Põhja-Euroopa pimedate ja külmade talvekuude üleelamiseks vajasid.
    Carsten Carlberg on avaldanud veel ühe ülevaateartikli koostöös Afrozul Haqiga Abu Dhabis asuva Gulf Diagnostic Centeri haigla teadus- ja arendusosakonnast. Teadlased on kogu pildi paremaks mõistmiseks läbi viinud kaks D-vitamiini uuringut. Uuringud – VitDmet ja VitDbol – näitavad selgelt, et erinevused D-vitamiini talletamises on endiselt olemas.

    Spetsiaalne D-vitamiini diagnostika tööriist

    Spetsiaalne D-vitamiini diagnostika tööriist

    Carlberg ja Haq jagasid uuringus osalejad kolme rühma: kõrge, keskmise ja madala vastusreaktsiooniga D-vitamiini manustamisele. Osalejate D-vitamiini tase veres ei peegeldanud tingimata nende vastusreaktsiooni D-vitamiinile. Siin mängivad rolli geenid ja nahatüüp.
    Kogu pildi paremaks mõistmiseks töötasid kaks teadlast välja spetsiaalse diagnostikavahendi, mis suudab mõõta, kui hästi inimene reageerib D-vitamiinile, selle asemel, et vaadata ainult D-vitamiini kontsentratsiooni veres.
    Kasutades tööriista, mida nad on kutsunud D-vitamiini vastuse indeksiks, võisid nad näha, et 25%-l uuringus osalejatest oli madal vastusreaktsioon D-vitamiinile. Seetõttu vajasid need inimesed suuremas koguses toitainet, et saada sarnane kasu tervisele kui neil, kellel esines parem vastusreaktsioon.

    Väljakutse traditsioonilistele soovitustele

    Tavapärased soovitused D-vitamiini vajaduse kohta, mida siiani inimeste nõustamiseks kasutatud on, ei võta arvesse inimeste individuaalseid vajadusi. Seega võib uus arusaam D-vitamiinist vaidlustada tänaseid üldiseid juhiseid.
    Kuna mõned inimesed ei reageeri toitainele väga hästi, võivad nad tavalisi juhiseid järgides saada seda liiga vähe. Carsten Carlberg soovitab seetõttu kõigil soomlastel võtta suures annuses D-vitamiini toidulisandit, kuna aastas on viis pimedat kuud, mil nad päikesevalgust ei saa.
    See soovitus peaks tagama, et enamik inimesi saaks eluks vajalikku toitainet oma vajaduste katmiseks piisavalt. 

    Me kõik vajame D-vitamiini

    Parim lahendus tagada piisav D-vitamiini tase, on võtta seda toidulisandina. D-Pärlid on pehmed ja pisikesed õlikapslid, mis sisaldavad 25, 40 või 75 µg (1000, 1600  või 3000IU) D3-vitamiini igas kapslis ning pärlite suuruse tõttu on neid lihtne neelata või närida. Preparaadis sisalduv D-vitamiin on lahustatud külmpressitud oliivõlis, parandamaks toitaine imendumist kehas. 

    Viide: nordicnutritioncouncil.com/post/den-optimala-d-vitamindosen-i-vinter-den-beror-pa-dina-gener