Pärast seda, kui Waterfordi tehnoloogiainstituudi professor John Nolan avastas koos oma kolleegidega toidulisandite analüüsimise käigus, et 65% testitud toodetest ei vastanud standarditele, otsustas ta kutsuda ametkondi seda valdkonda tõhusamalt reguleerima. Ettevõttena, kes on oma tooteid alati kõrgeimate standardite järgi tootnud, tervitab Pharma Nord tema üleskutset. Lugedes edasi, saate teada, miks teadlased kogu maailmas valivad meie tooteid sageli just sellel samal põhjusel.
Kui maksate toidulisandi eest, siis eeldate, et see ka toimib. Sellele ei tasu aga alati lootma jääda. Eelnevalt mainitud professor John Nolan töötab oma teadusvaldkonna jaoks oluliste toidulisanditega ning koos oma kolleegidega on ta testinud laias valikus tooteid, et näha, kas need vastavad pakendil märgitule. Üllatuslikult avastasid nad, et 65% toidulisanditest ei vastanud standarditele ega sisaldanud nende etikettidel märgitud toimeainete kogust. Asja teeb veelgi hullemaks aktiivsete koostisosade vähenemine aja jooksul, mis on omakorda seotud madala kvaliteediga toorainega.
Toidulisandid ei vaja heakskiitu
Eelnev on tingitud asjaolust, et toidulisandite valdkond, erinevalt ravimitest, ei ole reguleeritud ja seetõttu ei pea ravimiamet neid ka heaks kiitma. Vastavalt Eesti Põllumajandus- ja Toiduameti juhistele*, on uue toidulisandi turule toomiseks tarvis neid teavitada. Riskipõhiselt hinnatakse teatud toodete koostist ja märgistust, kuid sisu sealjuures ei analüüsita. Vastutus tagada oma toodete kvaliteet, ohutus ja mõju lasub toidulisandite turustajal. Seadus ei kohusta neid esitama detailset dokumentatsiooni. Kuid kas see tähendab, et tarbijad on toidulisandite tootjate meelevallas ja “mängivad hasartmänge” iga kord, kui nad mõne toote ostavad?
|
