Puhas oliiviõlis lahustatud tugevatoimeline K2-vitamiin

Puhas vitamiin K2 (Menakinoon MK-7) lahustatuna külmpressitud oliiviõlis
100% soovitatavast päevaannusest (RDA)
Toetab normaalsete luude säilitamist
Toetab vere normaalset hüübimist
Väikesed pehmed želatiinkapslid, mida on lihtne alla neelata
Toodetud Taani ravimitööstuse rangete standardite kohaselt

Loe edasiNäita vähem

K-Pärlid (75 µg)

1 kapsel sisaldab:			% päevasest võrdluskogusest
Vitamiin K₂	75 μg		100%

Tooteinfo

Annustamine:

Täiskasvanud ja üle 11-aastased lapsed: 1 kapsel päevas või vastavalt arsti soovitusele.
Kapslit võib närida või neelata tervena alla.
Võtta söömise ajal või pärast sööki.

Mitte ületada soovitatud päevaannust.

Konsulteerige enne K₂-vitamiini võtmist arsti või apteekriga, kui võtate samaaegselt verd
vedeldavaid ravimeid (antikoagulante).

Tähelepanu! Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku eluviisi.

Netokaal: 120 kapslit = 22g

Koostisosad:
Koostis:
Mahuaine: Oliiviõli.
Kapsli kest: Želatiin.
Niiskuse säilitaja: Glütserool,
Puhastatud vesi.
K₂-vitamiin (Menakinoon MK-7).
Värvaine: Raudoksiid.

Säilitamine:
Hoida toatemperatuuril kaitstuna otsese päikesevalguse eest. Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Säilimisaeg pakendil.

Mis on K-Pärlid?

K-Pärlid on väiksed pehmed želatiinkapslid, mille igas kapslis on 75 μg puhast K2-vitamiini (menakinoon MK-7). K2-vitamiin lahustatakse külmpressitud oliiviõlis, et toitaine paremini imenduks. Kapsleid on nende suuruse tõttu lihtne alla neelata ja neid saab ka närida. Võtke K-Pärleid koos toiduga.

Menakinoon MK-7
Looduses leidub K-vitamiini trans- ja cis-vormis. Individuaalne vorm on seotud molekuli ruumilise struktuuriga. Bioloogiliselt aktiivne on ainult MK-7 transvorm, cis-vormil puudub bioloogiline aktiivsus. K-Pärlid on täielikult trans-vormis ja seetõttu bioloogiliselt aktiivsed.

Mis on K-vitamiin?

K-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide rühma, kuhu kuuluvad ka A-, D- ja E-vitamiinid.

K-vitamiini avastas Taani biokeemik Henrik Dam 1929. aastal. 1943. aastal pälvis ta avastuse eest Nobeli preemia. Vitamiin sai nimeks K-vitamiin, kus K tähendab "koagulation", taani- ja saksakeelset terminit koagulatsiooni ehk vere hüübimise kohta. Hiljem avastati, et K-vitamiinil on kaks peamist tüüpi: füllokinoon (K1) ja menakinoon (K2). Lisaks on olemas K-vitamiini sünteetiline vorm, mida nimetatakse menadiooniks (K3), mida tavaliselt toidulisandites ei kasutata.

K2-vitamiini leidub erinevates vormides, alates MK-4-st kuni MK-14-ni. MK-10 ja kõrgemaid vorme esineb aga harva. MK-number viitab vitamiini nn isopreeniühikute kõrvalahela ehk süsinikest koosneva „saba“ pikkusele. MK-7 ja MK-4 on tavaliselt toidulisandites kasutatavad vormid.

Miks vitamiin K2 just MK-7 vormis?
K2-vitamiini MK-7 vorm püsib kehas kauem kui vitamiin K1 ja K2 MK-4. Seetõttu arvatakse, et MK-7 versioon on tõhusam. Nii vitamiin K1 kui ka K2 MK-4 ainevahetus ja eritamine organismis on kiirem ning me salvestame vaid väikese koguse K-vitamiini maksas, põrnas ja kopsudes.

K-vitamiin ja luud
K2-vitamiin on eriti oluline kaltsiumi jaotumisel meie luukoesse. Meie luukude laguneb ja taastub pidevalt toimuva tsükli käigus ning seda protsessi mõjutavad vanus, aktiivsuse tase ja toitumine. See muutub vanemaks saades üha olulisemaks, sest pärast 30.-35. eluaastat hakkame luumassi kaotama, kuid õigeid eluviisivalikuid tehes saame protsessi aeglustada. Just K2-vitamiin toetab kaltsiumi transporti luukoesse. Luud moodustavaid rakke nimetatakse osteoblastideks. Need toodavad valku nimega osteokaltsiin, mida aktiveerib K-vitamiin. See aktiveerimine on oluline nii kaltsiumi transportimiseks verest ja veresoontest kui ka kaltsiumi luukoesse kinnistamise protsessis, et toetada normaalset luufunktsiooni.

K-vitamiin ja hüübimine
K-vitamiinil on oluline osa ka keerukas hüübimisprotsessis. K-vitamiin on vajalik protrombiini ja erinevate hüübimisfaktorite moodustamiseks. Neid hüübimisfaktoreid nimetatakse VII, IX ja X hüübimisfaktoriteks.

Head K2-vitamiini allikad toidust

K1-vitamiini leidub taimsetes allikates nagu avokaado, brokkoli, kapsas, spinat ja rohelised oad.

K2-vitamiini leidub peamiselt loomsetes toiduainetes, nagu liha, maks, munad ja piimatooted. Kuid seda leidub ka fermenteeritud sojatoodetes, juustudes ja hapukapsas.

Loomsetes toiduainetes on K2-vitamiin valdavalt MK-4 kujul, samas kui bakterid toodavad peamiselt MK-7 vormi.

K-vitamiin ja soolebakterid
Puu- ja köögiviljad, mis toidavad soolestikus häid baktereid, sisaldavad peamiselt K1-vitamiini, mitte K2-vitamiini. Need soolebakterid toodavad küll veidi ka K2-vitamiini, kuid see kogus ei ole keha vajaduste katmiseks piisav. Kiudainerikas toitumine toob kasu organismi headele bakteritele.

Ametlikud väited

Euroopa Toiduohutusamet EFSA (EU Food Safety Agency) on hinnanud toote koostisse kuuluva Vitamiin K tõendeid ning lubanud väita järgnevat:

Vitamiin K aitab kaasa vere normaalsele hüübimisele
Vitamiin K aitab hoida luid normaalsena