Otsi

    Search Results

    Sulge

    D-Pärlid  (1000 IU / 25 µg) 40 kapsli D3-vitamiiniga külmpressitud oliiviõlis


    Oliiviõlis lahustatud looduslik D3-vitamiin - luudele, hammastele, lihastele 25mcg

    • D-Pärlid1000 väikesed õlikapslid sisaldavad 25 µg (1000 IU) D3-vitamiini.
    • Tagab hea biosaadavuse, sest D-vitamiin on rasvlahustuv
    • Luudele, hammastele ja lihastele
    • D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi normaalsele imendumisele
    • Osaleb rakujagunemise protsessis
    Loe edasiNäita vähem

    D-Pärlid 1000 (25 µg)

    Pharma Nord

    Päevane annus sisaldab:     % päevasest võrdluskogusest
    D3-vitamiin 25 μg   500%

    Tooteinfo

    Annustamine:
    Üks kapsel päevas. Kapsel võtta koos toiduga. Kapsli võib neelata tervelt või imeda.

    Kapsleid on soovitatav kasutada sügis-talvisel perioodil.

    Mitte ületada soovitatud päevaannust.

    Tähelepanu! Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana! oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku eluviisi.

    Säilitamine
    Hoida toatemperatuuril kaitstuna otsese päikesevalguse eest.
    Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

    Netokaal:
    240 õlikapslit = 44 g
    120 õlikapslit = 22 g
    40 õlikapslit = 7 g

    Koostisosad
    Mahuaine: oliiviõli.
    Kapsli kate: želatiin.
    Niiskusesäilitaja: glütserool, puhastatud vesi.
    Vitamiin: kolekaltsiferool (vitamiin D3).

     

    Mis on D-Pärlid 1000?

    D-Pärlid on pehmed želatiinkapslid, mis sisaldavad 25 µg (1000 IU) D3-vitamiini igas kapslis. Tänu oma väiksusele on neid mugav neelata. D-vitamiin on lahustatud külmpressitud oliiviõlis, sest D-vitamiin on rasvlahustuv. Pärlite suuruse tõttu on neid mugav neelata, kuid neid võib ka närida. D-Pärlite hea imendumine on uuringutega tõestatud.

    Dokumenteeritud biosaadavus

    D-Pärlid on Oslo Ülikooli teadlaste poolt testitud: uurijad manustasid suuremale osale sportlastele D-Pärlite kujul erinevaid annuseid vitamiini D, osa grupist sai aga platseebot. Testi tulemused näitasid, et nii väikeseid kui suuri doose D3-vitamiini manustanud sportlastel imendus vitamiin hästi, samas platseebot saanud sportlaste D-vitamiini tase veres ei muutunud.

    Graafik: Võrdlus kahe grupi vahel, kellest ühed said platseebot, teised manustasid igapäevaselt D-vitamiini

    Pildilt on näha vitamiin D taseme erinevus veres kahe grupi vahel, kellest ühed manustasid igapäevaselt 76 mcg vitamiini D ning teised said platseebot.

    Allikas: Baumann ACK. Effekt av vitamin D-tilskudd på 25(OH)D status. University of Oslo, July 2013.
     

    Mis on D-vitamiin?

    Pilt: naeratav mütsiga tüdruk

    D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. See tähendab, et soolestikus imendumiseks peab sellega koos soolestikku jõudma kasvõi veidikene rasva. Nagu paljud teised, on D-vitamiin eluks vajalik. D-vitamiinil on palju erinevaid vorme, neist kõige olulisemad on D2 (ergokaltsiferool) ja D3 (kolekaltsiferool). D3 vitamiini sünteesib meie nahk siis, kui selle peale paistab piisav kogus päikest või muud sarnast tüüpi UV-kiirgust. Päikesest saadav vitamiin D on väga tõhus, kuid keha suudab seda toota üksnes siis, kui päike käib kõrgelt. Suures osas Euroopas on selline aeg ainult suvekuudel ning seetõttu ei suuda nahk muul ajal ise piisavalt vitamiini D toota.

    Vitamiini D2 saame me ainult toidust.Seda toodavad teatud seened ja taimed ultraviolettkiirguse toimel. Nii D2 kui D3 vajavad keha poolt aktiveerimist, et olla bioloogiliselt aktiivsed. Teadlased uskusid, et mõlemad vormid vitamiinist D on kehas üht viisi efektiivsed. Siiski, olenevalt kasutatavast mõõtmisviisist, on leitud, et D3 on 56-87 protsenti efektiivsem kui D2, kui vaadata nende võimet tõsta kehas D-vitamiini taset. Samuti talletub D3 rasvkoes kolm korda efektiivsemalt kui D2. *

    * Heaney RP, et al. Vitamin D3 Is More Potent Than Vitamin D2 in Humans. J Clin Endocrinol Metab 2010.

    Lapsed ning hooldekodu elanikud vajavad rohkem D-vitamiini kui täiskasvanud. 
    D-vitamiinil on kehas palju olulisi funktsioone. Näiteks aitab D-vitamiin:

    • kaasa normaalsele rakujagunemisprotsessile 
    • hoida luid ja hambaid normaalsena
    • kaasa normaalsele kaltsiumi ja fosfori ainevahetusele
    • hoida immuunsüsteemi ja lihaste tööd normaalsena


    Head vitamiini D allikad

    D-vitamiini on taimedest väga raske saada, seda leidub vähe ka piimatoodetes. Kõige rohkem on seda loomses toidus. Parimad allikad on näiteks:

    • Munad
    • Tursamaks
    • Rasvane kala
    • Õlid
    • Või
    • Avokaado

    Toidu kuumutamisel kaotab toit mõningal määral D-vitamiini.
     

     

    D-vitamiini vajalikkus

    Uuringud on näidanud, et piisava D-vitamiini taseme hoidmiseks veres on regulaarne igapäevane D-vitamiini võtmine tõhusam kui suurema annusega kuuride (nädalate või kuude kaupa) tegemine.

    Pilt: Naeratav eakas meesD-vitamiini toidulisandina soovitatakse tavaliselt: 

    • Lastele vanuses 0-2 aastat
    • Lapseootel naistele
    • Tumedama nahaga lastele ja täiskasvanutele    
    • Täiskasvanutele ja lastele, kes kannavad suvel pikki rõivaid
    • Inimestele, kes ei viibi õues või väldivad päikest
    • Hooldekodu elanikele, kuna eakate inimeste nahk ei suuda enam nii palju D-vitamiini sünteesida ja selle imendumine väheneb 
    • Üle 70-aastastele
    • Kõigile, kes olenemata vanusest on osteoporoosi riskigrupis
       

    Veganitel ja taimetoitlastel soovitatakse pidada kinni ametlikest soovitustest päikese käes viibimise kohta ning võimalusel tarvitada talvisel perioodil D-vitamiini toidulisandit. D- vitamiini sisaldus veres määratakse vereprooviga, milles mõõdetakse 25-hüdroksü-vitamiin D (25-(OH)D) taset ning tulemust väljendatakse nmol/l. Vitamiini D taset tõlgendatakse järgnevalt:

    Ühik: nmol/l Ühik: ng/ml
    • <12 nmol/l: sügav defitsiit
    • 12-25 nmol/l: defitsiit
    • 25-50 nmol/l: ebapiisav
    • >50 nmol/l: piisav
    • 75-150 nmol/l: optimaalne tase habraste luude ja neeruhaigusega patsientidel
    • >ca. 200 nmol/l: üleannustemise oht
    • <5 ng/ml: sügav defitsiit
    • 5-10 ng/ml: defitsiit
    • 10-20 ng/ml: ebapiisav
    • >20 ng/ml: piisav
    • 30-60 ng/ml: optimaalne tase habraste luude ja neeruhaigusega patsientidel
    • >ca. 80 ng/ml: üleannustemise oht

    > = suurem kui
    < = väiksem kui


    D-vitamiini taseme määramine

    Kindlaim viis veres sisalduva vitamiini D taseme määramiseks on vereanalüüs. Tervetel inimestel ei ole otsest vajadust D-vitamiini taset veres mõõta. Siiski on teatud elanikkonna gruppidel soovitav kontrollida oma D-vitamiini seisu. Näiteks on see soovitatav neil, kelle eluviisi hinnates võiks arvata, et nad saaksid sellest kasu. Lisaks ilmsetele faktoritele, mis mõjuvad D-vitamiini taset, nagu päikesevalguse puudus ja kesine toidulaud, leidub ka muid tegureid: näiteks mõned ravimid võivad mõjutada organismi D-vitamiini omastamist, tekitades seeläbi suurema vajaduse selle vitamiini järele.

    Ametlikud väited

    Euroopa Toiduohutusamet EFSA (EU Food Safety Agency) on hinnanud toote koostisse kuuluva vitamiini D tõendeid ning lubanud väita järgnevat:

    • aitab hoida luid ja hambaid normaalsena

    • aitab kaasa normaalsele vere kaltsiumisisaldusele

    • aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele/ärakasutamisele

    • aitab hoida lihaste talitlust normaalsena

    • aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele

    • osaleb rakujagunemise protsessis

    • aitab üle 60-aastastel inimestel vähendada posturaalsest ebastabiilsusest ja lihasnõrkusest tingitud kukkumisohtu