Seleen on asendamatu mikroelement, mis toetab mitmeid inimese tervise ja heaolu jaoks olulisi selenoproteiine ja seleensõltuvaid ensüüme. Üks neist ensüümidest on glutatiooni peroksüdaas (Gsh-Px), mis täidab organismis mitmeid tähtsaid rolle. Lisaks aitab seleen kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele. Kilpnääre aitab hoida ainevahetust tasakaalus. Samuti aitab seleen kaasa sellistele bioloogilistele protsessidele, nagu:
- immuunsüsteemi talitlus
- normaalne spermatogenees
- rakkude kaitsmine oksüdatiivse stressi eest
- juuste ja küünte normaalsena hoidmine
Organismis leiduv seleen on peamiselt kahes erinevas vormis:
Selenometioniin (mis asendab metioniini erinevates valkudes) ja selenotsüsteiin.
Selenometioniini saame ainult toidust, sest meie organism ei suuda seda ise sünteesida. Samas on meie keha võimeline muundama selenometioniini selenotsüsteiiniks, mida saame ka toidust Se-metüül-selenotsüsteiini kujul.
Juhul, kui toiduga saadav seleeni kogus on liiga väike, suudab organism kasutada enda seleenivarusid, milleks on erinevates valkudes seotud selenometioniin.
SelenoPrecise sisaldab neid mõlemaid seleeniühendeid (selenometioniini ja selenotsüsteiini) ning veel mitmeid teisi.
Seleen suudab siduda raskemetalle
Kehas seob seleen endaga mitmeid raskemetalle ning moodustab lahustumatuid ühendeid, mis lõpuks kehast väljutatakse. Selle protsessi toimimiseks on vaja pisut olemasolevat seleeni, jättes osa alles ka teiste oluliste seleensõltuvate protsesside jaoks*. Uuringud näitavad, et seleen seob elavhõbedat vahekorras 1:1.
* Schrauzer GN Selenium and selenium-antagonistic elements in nutritional cancer prevention. Crit Rev Biotechnol. 2009;29(1):10-7.
Kus leidub seleeni?
Seleeni leidub sellistes toiduainetes nagu kalad, pähklid ja täisteraviljatooted. Inimesed, kes ei tarvita neid toiduaineid pidevalt, võivad abi saada seleenipreparaadi lisamanustamisest, et saada seda toitainet piisavas koguses. Seleeni päevane soovituslik annus (PSA) on 50-70 μg (erineb riigiti) ning üldiselt vajavad mehed seda pisut rohkem kui naised.
Orgaaniliselt seotud seleen imendub paremini
Põllumajandusmuldades on seleen anorgaanilises vormis. Kui taimed omastavad selle (ning see jõuab loomadeni), muudetakse see orgaaniliseks seleeniks. Meie toidus olevat seleeni on võimalik siduda selliste aminohapetega nagu metioniin ja tsüsteiin. Seevastu toidulisandites olev seleen võib olla kas orgaaniline või anorgaaniline. On teada, et orgaanilisi seleeniühendeid omastab ning seob organism erinevatesse seleensõltuvatesse ensüümidesse ja selenoproteiinidesse kergemini. Ja erinvalt anorgaanilistest seleeniühenditest ei redutseeru orgaanilised seleeniühendid vitamiinidega samaaegsel manustamisel.
Seleenisisaldus põllumuldades on erinev
Riikides, kus põllumullad on seleenirikkad, saab rahvastik seda vastavalt rohkem. USA-s, kus seleeni sisaldus põllumuldades on kõrge, on keskmine seleeni tarbimine 60-220 μg päevas.
Seevastu madala seleenitasemega riikides, nagu Eesti ja Taani, saadakse toidust keskmiselt 45-50 μg seleeni päevas.