D-Pärlid 1000 (25 µg)

D-Pärlid on pehmed želatiinkapslid, mis sisaldavad 25 µg (1000 IU) D₃-vitamiini igas kapslis. Tänu oma väiksusele on neid mugav neelata. D-vitamiin on lahustatud külmpressitud oliiviõlis, sest D-vitamiin on rasvlahustuv.

Nagu teisedki vitamiinid, on D-vitamiin asendamatu. D-vitamiini leidub mitmel erineval kujul, kuid nendest kaks kõige tähtsamat on D₂ (ergokaltsiferool) ja D₃ (kolekaltsiferool). D₃-vitamiini sünteesitakse meie nahas kolesteroolist, kui oleme piisavalt päikesevalguse või sellele sarnase UV-kiirguse käes. Päikese toimel tekkiv D-vitamiin on hea D-vitamiini allikas, kuid seda toodab organism ainult siis, kui päike on kõrgel taevas. Paljudes Euroopa maades on piisavalt päikest ainult suveajal ja seetõttu suudab organism ainult siis ise D-vitamiini toota.

D₂-vitamiini saame ainult toiduga. Seda sünteesivad teatud seened ja taimed ultraviolettkiirguse toimel. Nii D₂- kui D₃-vitamiin peavad maksas ja neerudes aktiveerumiseks olema bioloogiliselt aktiivsed. Teadusmaailmas arvati, et mõlemad D-vitamiini vormid on kehas samavõrra efektiivsed. Siiski on sõltuvalt mõõtmistulemustest selgunud, et D₃-vitamiin tõstab vere D-vitamiini sisaldust 56-87 protsenti efektiivsemalt kui D₂-vitamiin. Lisaks salvestub D₃ rasvkoes D₂-vitamiinist enam kui kolm korda efektiivsemalt.*

* Heaney RP, et al. Vitamin D₃ Is More Potent Than Vitamin D₂ in Humans. J Clin Endocrinol Metab 2010.

Lapsed ja hooldekodudes elavad inimesed vajavad rohkem D-vitamiini kui täiskasvanud.
D-vitamiin täidab organismis laia spektrit ülesandeid. Näiteks D-vitamiin:

• osaleb rakujagunemise protsessis
• aitab hoida luid ja hambaid normaalsetena
• aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele ainevahetusele
• aitab kaasa immuunsüsteemi ja lihaste normaalsele talitlusele

Head D-vitamiini allikad

D-vitamiini leidub mitmetes toiduainetes, eriti rohkelt aga:

• munas
• tursamaksas
• rasvases kalas
• õlides
• võis
• avokaados

• lastele vanuses 0-2-aastat (tilkadena)
• rasedatele
• lastele ja tumedanahalistele täiskasvanutele
• lastele ja täiskasvanutele, kes pidevalt kannavad kogu keha katvaid rõivaid
• inimestele, kes ei käi päevasel ajal piisavalt õues või üldiselt väldivad päikest
• hooldekodude elanikele
• üle 70-aastastele inimestele
• sõltumata vanusest igaühele, kellel on suurenenud osteoporoosirisk

Veganitel ja taimetoitlastel soovitatakse viibida päikese käes sageli ning võimalusel tarvitada D-vitamiini talvisel ajal.

Vere D-vitamiini taset võib hinnata vereanalüüsiga, mis mõõdab 25-hüdroksüvitamiini D (25-(OH)D) ja mille väärtust väljendatakse kujul nmol/l. D-vitamiini tase jaguneb järgmiselt:

• <12 nmol/l: sügav defitsiit
• 12-25 nmol/l: defitsiit
• 25-50 nmol/l: ebapiisav
• >50 nmol/l: piisav
• 75-150 nmol/l: optimaalne tase habraste luude ja neeruhaigusega patsientidel
• >ca. 200 nmol/l: üleannustemise oht

> = suurem kui
< = väiksem kui

Mõõtühikute teisendamine

1 nmol/l = 0,4 ng/ml

Tervetel isikutel ei ole otsest vajadust mõõta D-vitamiini taset veres. Siiski on teatud gruppidel soovitav kontrollida oma D-vitamiini seisu, näiteks neil, kelle elustiili hinnates võiks arvata, et nad saaksid sellest kasu. Lisaks ilmsetele faktoritele, mis mõjuvad D-vitamiini taset, nagu päikesevalguse puudus ja kesine toidulaud, leidub ka muid tegureid: näiteks mõned ravimid võivad mõjutada organismi D-vitamiini omastamist, seeläbi tekitades suurema vajaduse selle vitamiini järele.